Kooli keelekümblus

Uudised

Mis on keelekümblus?

  • Keelekümblusprogrammis õpitakse vähemalt 50% ainetest sihtkeeles (käesoleval juhul eesti keeles). Metoodika võimaldab lapsel omandada eesti keel kõrgel tasemel, sealjuures kahjustamata tema emakeelt.
  • Varase täieliku keelekümbluse puhul alustatakse lasteaias või esimeses klassis ning õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles. Teise klassi teisel poolaastal hakatakse õppima vene keelt kui emakeelt. Neljandast klassist suureneb järk-järgult venekeelsete õppeainete osakaal. Viiendas klassis langeb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 50%ni. Kui välja arvata võõrkeel, on eesti ja vene keeles õpitavate ainete maht sama.
  • Hilise keelekümbluse puhul on kuues klass keelekümblusprogrammiks ettevalmistav aasta, kus suureneb eesti keele ja eesti keeles õpitavate ainete maht. Seitsmendas ja kaheksandas klassis tõuseb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 76%ni õppekavast. Säilib vene keele kui emakeele ja võõrkeele õpe.

Keelekümbluse ajalugu

  • Teise keele kümblusprogrammid võeti algselt kasutusele 1965.aastal Kanadas Montrealis. Eesmärgiks oli luua valdavalt prantsuskeelses Quebecis elavaile inglise keelt kõnelevaile õpilastele võimalus omandada Quebeci ainuke ametlik keel - prantsuse keel.
  • Kanadas on keelekümblusklassid laialt levinud ja end õigustanud. Keelekümblusprogrammid on Kanadas väga edukad ja praeguseks õpib neis klassides ligi 300 000 õpilast. Toetudes Kanada kogemustele, on seda metoodikat rakendatud mitmetes riikides, sealhulgas Soomes, Jaapanis, Austraalias, Hispaanias ja Ameerika Ühendriikides.

Keelekümblus Eestis

  • Eestis rakendatav keelekümblusprogramm on olemuselt rikastav – selle eesmärk on anda õpilasele nii ema- kui ka riigikeele funktsionaalne oskus. Sealjuures omandatakse heatasemelised oskused ka kolmandas keeles.
  • Eesti keelekümblusprogrammid on välja töötatud Kanada ja Soome toetusel. Varase täieliku keelekümbluse metoodikal põhinevad klassid töötavad Kohtla-Järvel, Maardus, Narvas, Tallinnas ja Valgas. Hiliskeelekümblusmetoodikat rakendavad klassid avati Eestis 2003.a septembris. Keelekümblusõpetajad on saanud keelekümblusspetsiifilist koolitust, on loodud keelekümblusspetsiifilised õppekava ja õppematerjalid.

Eesti keelekümblusprogrammi üldeesmärgid on:

  • eesti keele kõrge funktsionaalne oskus (lugemisel, kirjutamisel, rääkimisel, kuuldust arusaamisel);
  • vene keele valdamine eakohasel tasemel;
  • klassile vastav edasijõudmine muudes õppeainetes, näiteks matemaatikas;
  • eesti ja vene kultuuride mõistmine ning väärtustamine;
  • kolmanda keele hea oskus.

Kas eesti keele kümblusprogramm on kõigi jaoks?

  • Keelekümblusklassis saavad õppida erineva võimekusega lapsed. Kui laps õpib kolmedele tavaklassis, siis õpib ta kolmedele ka keelekümblusklassis, kuid lisaks võrdsetele teadmistele kõigis õppeainetes, omandab ta kõrgel tasemel teise keele. Uurimused on näidanud, et teise keele omandamine ei pärsi üldist õppeedukust.
  • Varases keelekümblusprogrammis õppima asuvatele lastele ei korraldata katseid. Õpilastega vesteldakse eelnevalt tema emakeeles (antud juhul vene keeles).
  • Hiliskeelekümblusprogrammi astuda soovijail peaks olema eesti keele hinne viiendas klassis vähemalt 3. Õpilane peaks olema programmi suhtes positiivselt meelestatud ja valmis selleks väljakutseks.

Kas keelekümblusklassis õppiva lapse vanem peab valdama eesti keelt?

  • Lapsevanemad ei pea valdama eesti keelt.
  • Varase keelekümbluse puhul on väga oluline regulaarselt vestelda ja lugeda lapsele tema emakeeles.
  • Lapsevanema toetus avaldub igapäevastes vestlustes koolis toimuva üle ja oma lapse innustamises.
  • Oluline on külastada lapsega eestikeelseid kultuuri- ja spordiüritusi ning võimaldada lapsel vaadata eestikeelseid telesaateid.

Mida EI peaks lapsevanem tegema?

  • Lapsevanem ei peaks kodus lapsele eesti keelt õpetama.
  • Ta ei tohiks päeval läbivõetud materjali õhtul vene keeles üle õpetada.
  • Ta ei tohiks nõuda lapselt sõna-sõnalist eestikeelse või venekeelse õppematerjali tõlkimist teise keelde.

Kas kümblemine toimub teiste õppeainete arvelt?

  • Lapsed õpivad kõiki õppeaineid võrdselt tavakooli õpilastega.
  • Erinevalt tavakoolist, ei õpita keelekümblusklassis keelt lihtsalt ühe õppeainena, vaid keelt omandatakse suhtlussituatsioonis, õppides teisi õppeaineid (matemaatika, loodusõpetus, geograafia jne). Keel ei ole eesmärk omaette, vaid vahend informatsiooni saamiseks ning suhtlemiseks.

Kas lapse emakeele oskus kannatab keelekümblusklassis õppimise tagajärjel?

  • Uuringud näitavad, et varase keelekümbluse puhul jõuavad keelekümblusõpilased emakeeles tavakoolis õppivate eakaaslastega võrdsele tasemele kolmanda klassi lõpuks.


Varane keelekümblus

Põhikooli lõpuks toimub vähemalt 60% õppest eesti keeles. Vene keele kui emakeele õppimist alustatakse teisest klassist ja vene keele osatähtsus suureneb järk-järgult kuni see moodustab 6. klassist alates umbes 40% õppekava mahust.

Hiline keelekümblus

See süsteem rakendub põhikooli teise astme 5. või 6. klassis. Eesti keel ja eesti keeles õpetatavad ained moodustavad 60% mahust ja mahu kujundamisel ning ainete valikul lähtub kool ootustest, mis on seatud põhikoolijärgseks õppeks vajaliku keeleoskuse saavutamisele.

Osaline keelekümblus

Õppetöö toimub bilingvaalselt, see tähendab nii eesti kui ka vene keeles. Eesti keele tundide arv algkoolis on suurem, kui tavaklassides.

Aastast 2010. on keelekümbluse õpilaste arv pidevalt kasvanud.
HVG keelekümbluse õpilaste arv aastate lõikes


KONTAKT
HVG keelekümbluse koordinaator Marina Rüütel - marina.ryytel@hvg.ee

LISAINFO KEELEKÜMBLUSE KOHTA:
innove.ee
video UJULA Keelekümblus
video PARK Keelekümblus
video KODU Keelekümblus
video POOD Keelekümblus